Rubriik: Treening

treening, sport

  • Parim treeningplaan on 3×52

    Mis on parim treeningplaan, kas 2 või 3 korda nädalas, 5 päeva tööpäeviti treeninda ja nädalavahetusel puhata, üle ühe päeva? See sportlaste arutelu võib kesta igavesti. Sõltub ju eesmärgist, mõni treenib IronMan võistluse jaoks ja mõni tahab samas kaalus püsida. Lisaks sellele mängib olulist rolli eluviis ja harjumused. Kas töö on pigem istuv kontoritöö või selline, mis tagab füüsilise aktiivsuse. Tänapäeval annavad aktiivsuse monitorid üsna hea ettekujutuse, kas inimene liigub piisaval. Usun, et head nõu saab personaaltreenerilt.

    parim treeningplaan

    Trenn ei toimu ainult spordiväljakul

    Meil on vahest tunne, et hullult rapsime, liigume, käime jala  – ja siis selgub kurb tõsiasi, et õhtuks oleme kõndinud 4000 sammu. Soovituslik on 10 000 päevas, tegelikul on tõenäoliselt vaja rohkem. See 10 000 on selleks, et enamust mitte shokeerida. Arvestades, palju me sööme, eriti igasuguseid snäkke, mida on lihtne võtta igavusest või närimisrefleksi jälgides, peaks see number olema palju suurem. 

    Mõnikord on muidugi ka vastupidi: koristad kodu, tegeled aiaga, jooksed lastele järgi. Kui keegi küsib, kas trenni teed, vastad, eiiii.. pole ammu trennis käinud. 

    Siit tuleb esimene soovitus: mõtle oma eelmise nädala peale. Proovi meenutada, palju liikusid, mida tegid, kas mõne tegevuse saaks nimetada ka trenniks?

    jalgratas
    suusatamine
    matk

    Tegin väikese testi ja jälgisin ise aktiivsusmonitori veidi rohkem kui tavaliselt. 

     

    • jalgratta sõit, 10 km, mõõduka tempoga, – 150 kcal
    • lapsega jalutamine koos kivi-viskamise- võistlusega 3.82 km  – 185 kcal
    • BodyPump treening  – 317 kcal
    • matk looduses 18.8 km, 4 tundi  – 830 kcal

    Üldine treeningplaani soovitus on selline, et kord nädalas trenni teha on parem kui mitte midagi, 2 – et hoida olemasolevat vormi ja kolm ja rohkem – arenguks. Üleliia vaimustusse ei tasu ka sattuda: selle tagajärg on ületreening ja suurem vigastuste oht. Tasakaalu leidmine ongi tõenäoliselt üks keerulisemaid tegevusi elus üldse. Kui soovid alustada regulaarsete treeningutega, siis võiks seda teha põhimõttel 3×52. Parim treeningplaan on 3 korda nädalas 52 nädalat aastas. 

    Mille peale mõelda, treeninguid valides? Treening võiks olla mitmekülgne, et nädala sees saaks koormust kogu keha. Kui tegeleb jooksmise, rattasõidu või rullitamisega, võiksid kord nädalas treenida ka ülakeha. Vali harjutusi rinna ja seljalihastele, õlgadele ja kätele. Pühenda paar korda nädalas 15 minutit kõhulihastele – seda mitte ainult bikiinivormi peale mõeldes, vaid ka rühile. 

    Rattasõit võiks olla 15-20 km, ujumine – alates 500m. Nii sama põlvekõrguses vees sulistamine treeninguks ei kvalifitseeru. 

    Treeningplaan olgu mitmekülgne: kardio, lihastreening, üla- ja alakeha, kõhulihased, painduvus ehk mobility. 

    Näiteks: ringtreening, jalgrattasõit, pikem jalutuskäik, venitused

    või 2 korda nädalas jõusaali treening, tennis, pikem matk

    või ujumine ja 2 korda nädalas rühmatreening

    Kui soovid nõu pidada, millest võiks alustada, võta ühendust: info@gooddiet.ee 

  • Suvevorm on valmis ja kleidid suvepeo ootuses?

    tossud

    Kui ma ostan uued jalanõud, proovin nad alati jalga. Ideaalis on mu number 40,5, mõnikord, väga harva on see 40 ja mõnikord 41. Tossude puhul avastasin enda jaoks täiesti uue maailma meeste tossude hulgas. Mis tähendab seda, et ma ei vaata niivõrd numbrit, kui seda, kas need kingad on jalas mugavad. Miks me ei võiks teha sama riietega? Miks me hoiame kramplikult mingist numbrist või tähest? See on ju hullem kui maailma lõpp, kui S asemel pead järsku M ostma. God bless oversize!

    Miks on meil raske aktsepteerida, et erinevatel brändidel võivad suuruste mallid olla erinevad? Mäletan, et kuinagi ammu nägin dokfilmi, kus näidati, et Monton õmbleb konkreetse inimese mõõtude järgi. Just see kena naine oli `Eesti keskmine`. Aga mis siis, kui Sa pole Eesti keskmine ja tema mõõtudega ei klapi? See ju ei tähenda, et sinuga on midagi valesti, keegi on paks või suure puusa ümbermõõduga. Me oleme lihtsalt erinevad. 

    Võta erinevad suurused proovikabiini kaasa ja proovi selga ilma numbreid vaatamata. Ja kui mitte midagi ei sobi, tead, mis on parim lahendus? Murra veel kord oma stereotüüpe ja proovi astuda sisse poodidesse, kus sa varem pole käinud. 

    Kui mõnes poes kohe mitte midagi ei sobi, võimalik, et nende õmblemismallid ja su keha jooned ei sobi kokku. Kui sa järjekindlalt üritad seal midagi leida, on üsna suur tõenäosus, et su pettumustunne jääbki korduma. Vaata muude brändide suunas. 

     

    Võib juhtuda ka nii, et see bränd, mis kunagi sobis ja istus hästi seljas, enam ei sobi. Me teeme trenni sooviga muuta kehakuju. Siis ei saa ju imestada, kui vanad riided istuvad imelikult seljas?  Käid  sihikindlalt kõht-selg-tuhar trennis, pepu on prink ja sa imestad, miks seelik istub teistmoodi? Nii peabki olema. Su kehakuju muutub. Vahest on raske loobuda lemmikkleidist, aga samas, kes ei kasutaks võimalust leida endale uus lemmik?

    E-poodide ajastul räägitakse, et tagastatakse ca 35-45% ostudest. Alguses tundus see number suur, aga võrreldes tavapoega on see ju tegelikult väike. Mõtle, kui sa võtad 3 asja kabiini proovimiseks, ja neist ainult 1 läheb tagasi riiuli peale. Pigem on tavaline, et läheb kõik tagasi. Me oleme tavapoes palju kriitilisema pilguga, kas see ese ikka sobib, näen ma selles kena välja?

    Suvi pole kaugel, tee oma kapis korralik intentuur, proovi asjad selga. Vii taaskasutusse koledad T-särgid ja sokid. Anna  Uuskasutuskeskusesse või pane müüki  riided, mis endale enam rõõmu ei too. Hea test on küsida endalt: Kas ma praegu midagi sellist ostaks?

    Ja mis kõige tähtsam, otsi välja bikiinid. Siis oled suveks päris valmis!

  • Mis on muutuste hind?

    Mis on muutuste hind?

    Oi kuidas mulle meeldib unistada. Astun kaalu peale ja nii tahaks väiksemat numbrit näha. Tegelikkuses tähendab see seda, et sellel väiksemal numbril on hind. 

    Proovi nii:

    võta paber ja pane kirja, milles seisneb su praegune mugavustsoon. No näiteks, kui jalutad Tallinna vanalinnas ja soovid kohvikusse minna, siis leiadki mõne lähedal asuva. Valivad maistva koogi ja naudid elu. See on su mugavus. 

    Nüüd, kui sa peaksid sellest loobuma, siis mis tuleb asemele? Pead otsima uut kohta, proovima erinevaid toite, mõnikord ka rohkem maksma.

    Või läheb kõht kontoris tühjaks. Kas oled valmis maksma hinda, et teed endale väikese varu tavaliste kommide ja küpsiste asemele, mida on nii kerge ja mugav võtta?

    Rääkimata sellest, et jube tüütu on tõusta püsti mugavast diivanist, panna asjad kokku, minna trenni.. pärast lahti pakkima haisvat hunnikut. Siis pane seda kõike pesema, kuivata, voldi kokku .. Ja ega sa ju kohe siks päkki ei näe.. on ju?

    Ja mõtle, kui võtadki kaalust alla, siis pead ju teistmoodi riides käima, garderoobi vahetama.

    Olen täiesti kindel, et ainult Sina ise saad otsustada, kumb kaalub üle. Mugavustsoon või su soov ennast näha ja tunda teistmoodi.