Meie marsruut Norra reisil
Kõige pealt valisime enda jaoks kõige tähtsamad kohad, mida tahaksime külastada, siis vaatasime, milliseid teid pidi on mõistlikum liikuda, mitu tundi päevas oleme nõus sõitma ja kus võiks ööbida. Norra puhul peab arvestama, et kaarti vaadates võib tunduda, et kohad on lähestikku, hops ja kohal. Kuna vahel on mäed ja fjordid, siis mõnikord võib ka sada kilommetrit sõita 2-3 tundi.
Valides mõnda rahvusparki, soovitan mõelda kohe millise raskusastmega ja kui pika raja soovid läbida. Nimelt Norra rahvuspargid on suured, radade alguskohad võivad paikneda teineteisest üsna kaugel. Nii pidime ka meie trajektoori veidikene muutma, õnneks avastasime selle tõsiasja päris reisi alguses.
Enamus ööbimisi olid ette broneeritud – kui liigud kõrghooajal, soovitan seda teha. Kahes kohas näitas booking, et mõistliku hinnaga hütte enam pole, nii et võtsime tagavaraks telgid kaasa. See kord meil vedas, mõlemas ööbimises oli täpselt see üks viimane saadaval. Hütid on väikesed majakesed, kus on reeglina narivoodid. Mõnes on tualett ja duss sees, mõnes mitte. Ühes ööbimises ei olnud hütis vett sees, aga väike köök siiski oli ja vett oli võimalik mujalt tuua.
Meile tundus, et hinna ja kvaliteedi suhe oli hästi paigas: üldiselt kallimad majakesed oi ilusamad, uuemad ja paremate tingimustega. Meie lemmik oli Holy Hütte Geirangeris.
Millega on võimalik Norras raha säästa
Kuigi räägitakse, et Eestis on toidu hinnad juba nii kõrged, et meid on keeruline üllatada, on toidu hinnad Norras siiski 2-3 korda kõrgemad. Võtsime Eestist kaasa kuivaineid (nuudlid, riis, kuskus, kaerahelbed), autokülmikuga piima, jogurtit, läbipraetud hakkliha, viinereid, lihakonservi, mõned purgisupid, õunad, kurgid ja tomatid.
Teine suur kokkuhoiu koht on kaasavõetud voodipesu. Tavaline hind rendimajakestes on ca 10 eur voodipesu komplekti eest. Kui korrutad selle neljaga, ehk pere kohta, tuleb päris korralik summa reisi peale.
Nii Norras kui Rootsis on levinud aasia köögi buffeed pakkuvad restoranid. Reeglina on nad oluliselt soodsamad, kui muud söögikohad.
Jotunheimen rahvuspark
Johannes: ma kujutasin seda puhkust veidi teistmoodi ette..
Hea, kui on kaasas müts ja kindad – ilm muutub väga kiiresti, mäe tipus on tihti külm ja tuuline.
Jotunheimenist sõitsime Geirangeri poole. Täiesti juhuslik tee pealt pööramine osutus mu jaoks parimaks matkaks. Võib olla ka selle pärast, et see oli esimene matk suure kose kaldal. Selle koha pluss oli ka inimeste vähesus. Kuigi tegemist oli ametlikult märgistatud rajaga (Billingen), kohtusime 1.5 tunni jooksul umbes kümne inimesega.
Veidi ennem Geirangeri asub Dalsnibba mägi, mille tippu pääseb autoga (ca 30 eur). Üleval on suur parkla, pood, kohvik ja vaateplatvorm. Pead arvestama asjaoluga, kui ilm on udune ja pilves, ei pruugi üleval midagi näha. Samas sellise udu sees olemine on ka omaette kogemus.
Geiranger
Tõenäoliselt kõige kuulsam fjord Norras on Geiranger. Alalisi elanikke on ca 240 ja õhtul jalutades tunduski Geiranger kui väike armas küla. Järgmise päeva vaatepilt oli hoopis teistsugune. Nimelt on Geiranger Norra suuruselt kolmas kruiisilaevade sadam. Nelja kuu jooksul, mis on turismi hooaeg, võetakse vastu ca 130 laeva. See rahvamass, mis laevalt pääseb, on meeletu. Seega kui sa trügimist ei naudi, külasta Geirangerit pigem hommikul või õhtul.
Järgmisesse kohta otsustasime Geirangerist liikuda praamiga. Õnneks vaatasime ennem väljumisi ja hinda netist, sest ticket office-is üritati meile müüa piletit hilisemale väljumisele ja poole kallimalt. Läksime otse sadamasse ja saime oluliselt soodamalt piletit osta. Praam neljale autoga Geirangerist Hellesylti maksis ca 90eur. Teekond kestab tund ja 15 minutit ja on puhas nauding – mõlemalt poolt avanevad fantastilised vaated mägedele ja koskedele.
Briksdelsbreen Glacier ehk liustik
Norras on 2534 liustikku, kahjuks globaalse kliimasoojenemise tõttu on nad viimase 30 aasta jooksul vähenenud ca 11 protsendi võrra. Liustikud on maailma suurim värske vee reservuaar.
Mõned liustikud on turismimagnetid, näiteks Briksdalsbreen. All on suur tasuline parkla (75NOK), liustiku juurde viib ca 2 km pikkune tee. Turistide elu on tehtud mugavaks pakkkudes transporti väikese katuseta autoga praktiliselt liustiku äärde.
Meie imestus oli suur, kui nägime hoopis teistsugust pilti, kui mäletasime esimeselt Norra reisilt 17 aastat tagasi. Kõik muu oli sama, aga liustik oli oluliselt sulanud ja ülesse liikunud. 17 aastat tagasi oli võimalik seda käega katsuda, nüüd on ta kõrgel mägedes.
Selline oli meie reisi esimene pool. Sõitsime ringi, matkasime mägedes ja koske ületades. Reisi teisest poolest (Bergen, Eidfjord ja Voringsfossen) kirjutan järgmises postituses.
